Piibel.NET
Hesekiel
 
Eestikeelne Piibel 1997
10Issanda auhiilgus lahkub templist Siis ma vaatasin, ja ennäe, taevalaotuses, mis oli
 keerubite pea kohal, olid nagu safiirikivid; midagi, mis paistis
 aujärjena, nähti nende kohal.

Ja ta rääkis mehega, kellel olid linased riided seljas, ja
 ütles: „Mine rataste vahele, mis on iga keerubi all, ja täida
 pihud tuliste sütega keerubite vahelt ning pillu need linna
 peale!” Ja mees läks sisse minu nähes.

Keerubid seisid kojas paremal pool, kui mees läks, ja pilv
 täitis sisemise õue.

Siis tõusis Issanda auhiilgus keerubi kohalt koja lävele,
 koda täitus pilvest ja õu täitus Issanda auhiilguse särast.

Ja keerubite tiibade kahinat kuuldus kuni välimise õueni
 nagu Kõigeväelise Jumala häält, kui ta kõneleb.

Ja kui ta käskis meest, kellel olid linased riided seljas,
 öeldes: „Võta tuld rataste vahelt, keerubite vahelt!”, siis läks
 see ja asetus ratta kõrvale.

Ja üks keerub pistis oma käe keerubite vahelt tule juurde,
 mis oli keerubite vahel, ja võttis seda ning andis linasesse
 riietatu pihkudesse; ja see võttis ning läks välja.

Keerubitel paistis tiibade all olevat otsekui inimese käsi.
Ja ma vaatasin, ja ennäe, keerubite kõrval oli neli ratast,
 iga keerubi kõrval oli ratas, ja rattad olid välimuselt nagu
 krüsoliidikivid.

Ja neil neljal oli ühesugune välimus, otsekui oleks ratas
 olnud ratta sees.

Kui nad liikusid, siis nad said minna iga nelja külje suunas,
 käigul pöördumata; sest sinna, kuhu oli pööratud esikülg, läksid nad
 selle järel; käigul nad ei pöördunud.

Ja kogu nende keha, seljad, käed, tiivad ja rattad olid
 ümberringi täis silmi; sel nelikul olid rattad

ja rattaid nimetati, nagu ma kuulsin, „ratastikuks”.
Ja igaühel oli neli nägu: üks oli keerubi nägu, teine
 inimese nägu, kolmas lõvi nägu ja neljas kotka nägu.

Ja keerubid tõusid üles, need olid samad olevused, keda ma
 olin näinud Kebari jõe ääres.

Ja kui keerubid liikusid, siis liikusid rattad nende
 kõrval; ja kui keerubid tõstsid tiibu, et maa pealt üles tõusta,
 siis ei pöördunud ka rattad ära nende kõrvalt.

Kui ühed seisid, siis seisid ka teised, ja kui ühed tõusid
 üles, siis tõusid teised koos nendega, sest nende sees oli
 olevuse vaim.

Siis Issanda auhiilgus läks ära koja lävelt ja seisis
 keerubite kohal.

Ja minnes tõstsid keerubid oma tiibu ning tõusid maast
 üles mu silme all, ja nende rattad samuti nagu nad isegi; nad
 jäid seisma Issanda koja idapoolse värava suus ja Iisraeli
 Jumala auhiilgus oli ülal nende kohal.

Need olid needsamad olevused, keda ma olin näinud Iisraeli
 Jumala all Kebari jõe ääres; ja ma mõistsin, et need olid
 keerubid.

Igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba, ja neil
 olid otsekui inimese käed tiibade all.

Ja nende nägude kuju: need olid näod, mida ma olin näinud
 Kebari jõe ääres, nende välimus ja need ise; igaüks läks edasi
 omaette.