66Tänulaul imelise abi eestLaulujuhatajale: laul ja lauluviis.
Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
Ülistage mängides tema nime au,
andke temale au ja kiitust!
Öelge Jumalale:
Kui kardetavad on sinu teod!
Su suure väe pärast teesklevad
su vaenlased su ees,
kõik ilmamaa kummardab sind
ja mängib sulle kiitust,
ta mängib kiitust su nimele. Sela.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
kes on kardetav oma tegemistes
inimlaste juures.
Tema muudab mere kuivaks maaks;
jalgsi minnakse läbi jõe;
rõõmutsegem siis temast!
Tema valitseb oma vägevuses igavesti,
ta silmad on valvel paganarahvaste üle;
kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
Tänage, rahvad, meie Jumalat,
kostku valjusti tema kiitus!
Tema paneb elama meie hinge
ega lase meie jalgu kõikuda.
Sest sina, Jumal,
oled meid läbi katsunud,
sa oled meid sulatanud,
nagu hõbedat sulatatakse.
Sa vedasid meid võrku,
sa panid vaotise meie niuetele.
Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal,
me sattusime tulle ja vette.
Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
Ma lähen su kotta põletusohvritega,
ma tasun sinule oma tõotused,
milleks mu huuled avanesid
ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid
koos jäärade ohvrisuitsuga;
ma valmistan sulle ohvriks veiseid
koos sikkudega. Sela.
Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat,
ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
Tema poole ma hüüdsin oma suuga
ja tema ülistus oli mu keelel.
Kui oleksin näinud oma südames nurjatust,
ei oleks Issand mind kuulnud.
Ent mu Jumal on mind kuulnud,
ta on pannud tähele mu palvehäält.
Tänu olgu Jumalale,
kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet
ega ole mult ära võtnud oma heldust!
Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
Ülistage mängides tema nime au,
andke temale au ja kiitust!
Öelge Jumalale:
Kui kardetavad on sinu teod!
Su suure väe pärast teesklevad
su vaenlased su ees,
kõik ilmamaa kummardab sind
ja mängib sulle kiitust,
ta mängib kiitust su nimele. Sela.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
kes on kardetav oma tegemistes
inimlaste juures.
Tema muudab mere kuivaks maaks;
jalgsi minnakse läbi jõe;
rõõmutsegem siis temast!
Tema valitseb oma vägevuses igavesti,
ta silmad on valvel paganarahvaste üle;
kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
Tänage, rahvad, meie Jumalat,
kostku valjusti tema kiitus!
Tema paneb elama meie hinge
ega lase meie jalgu kõikuda.
Sest sina, Jumal,
oled meid läbi katsunud,
sa oled meid sulatanud,
nagu hõbedat sulatatakse.
Sa vedasid meid võrku,
sa panid vaotise meie niuetele.
Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal,
me sattusime tulle ja vette.
Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
Ma lähen su kotta põletusohvritega,
ma tasun sinule oma tõotused,
milleks mu huuled avanesid
ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid
koos jäärade ohvrisuitsuga;
ma valmistan sulle ohvriks veiseid
koos sikkudega. Sela.
Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat,
ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
Tema poole ma hüüdsin oma suuga
ja tema ülistus oli mu keelel.
Kui oleksin näinud oma südames nurjatust,
ei oleks Issand mind kuulnud.
Ent mu Jumal on mind kuulnud,
ta on pannud tähele mu palvehäält.
Tänu olgu Jumalale,
kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet
ega ole mult ära võtnud oma heldust!