4Tähendamissõna külvajastJeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde
kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja
istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles
neile oma õpetuses:
„Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning
linnud tulid ja nokkisid selle.
Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda,
ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest
sel ei olnud juurt.
Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja
lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja
kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja
sajakordselt.”
Ja ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
Kui Jeesus jäi koos
kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt
seletust nende tähendamissõnade kohta.
Ja ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi
saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,
et nad
vaadates vaataksid ega näeks
ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks,
et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.”
Ja Jeesus ütles neile: „Teie ei tea isegi selle tähendamissõna
tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud
tähendamissõna?
Külvaja külvab sõna.
Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid
kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need
on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe
rõõmuga vastu,
ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui
neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad
nad kohe.
Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on
sellised, kes sõna küll kuulevad,
ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik
ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad
sõna ära ning see jääb viljatuks.
Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad
ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja
sajakordselt.”
Tähendamissõna lambistJa Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et
seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks
lambijalale?!
Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik
varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.
Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!”
Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis
mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile
lisatakse veel juurde,
sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt
võetakse ära seegi, mis tal on.”
Tähendamissõna iseenesest kasvavast viljastJa Jeesus ütles: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene
viskab seemne maa peale
ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning
seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.
Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid,
seejärel täit nisutera pea sees.
Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest
lõikusaeg on käes.”
Tähendamissõna sinepiivakesestJa Jeesus ütles: „Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või
millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?
Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem
kõigist seemneist maa peal.
Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks
kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud
võivad teha pesa selle varjus.”
Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste
tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,
aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel
olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
Jeesus vaigistab tormiJa samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem
vastaskaldale!”
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu
ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii
et paat juba täitus veest.
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad
äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et
me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää
vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei
ole usku?”
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema
küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”
kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja
istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles
neile oma õpetuses:
„Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning
linnud tulid ja nokkisid selle.
Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda,
ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest
sel ei olnud juurt.
Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja
lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja
kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja
sajakordselt.”
Ja ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
Kui Jeesus jäi koos
kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt
seletust nende tähendamissõnade kohta.
Ja ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi
saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,
et nad
vaadates vaataksid ega näeks
ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks,
et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.”
Ja Jeesus ütles neile: „Teie ei tea isegi selle tähendamissõna
tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud
tähendamissõna?
Külvaja külvab sõna.
Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid
kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need
on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe
rõõmuga vastu,
ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui
neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad
nad kohe.
Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on
sellised, kes sõna küll kuulevad,
ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik
ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad
sõna ära ning see jääb viljatuks.
Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad
ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja
sajakordselt.”
Tähendamissõna lambistJa Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et
seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks
lambijalale?!
Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik
varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.
Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!”
Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis
mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile
lisatakse veel juurde,
sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt
võetakse ära seegi, mis tal on.”
Tähendamissõna iseenesest kasvavast viljastJa Jeesus ütles: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene
viskab seemne maa peale
ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning
seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.
Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid,
seejärel täit nisutera pea sees.
Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest
lõikusaeg on käes.”
Tähendamissõna sinepiivakesestJa Jeesus ütles: „Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või
millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?
Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem
kõigist seemneist maa peal.
Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks
kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud
võivad teha pesa selle varjus.”
Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste
tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,
aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel
olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.
Jeesus vaigistab tormiJa samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem
vastaskaldale!”
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu
ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii
et paat juba täitus veest.
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad
äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et
me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää
vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei
ole usku?”
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema
küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”