6Elu tühisusOn üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti
inimeste peal:
Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei
puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal
teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi
töö ja tõsine kannatus!
Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda
et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest
rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui
tema.
Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab
ta nime.
Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi
mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel.
Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe
- jah, eks kõik lähe ühte paika!
Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu
täis!
Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal
sellest, et ta oskab elada elavate ees?
Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on
tühi töö ja vaimunärimine!
Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on
inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam.
Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on
inimesel sellest?
Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu
üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele,
mis pärast teda sünnib päikese all?
inimeste peal:
Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei
puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal
teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi
töö ja tõsine kannatus!
Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda
et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest
rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui
tema.
Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab
ta nime.
Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi
mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel.
Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe
- jah, eks kõik lähe ühte paika!
Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu
täis!
Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal
sellest, et ta oskab elada elavate ees?
Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on
tühi töö ja vaimunärimine!
Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on
inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam.
Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on
inimesel sellest?
Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu
üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele,
mis pärast teda sünnib päikese all?