1Juuda patudJesaja, Aamotsi poja nägemus, mida ta nägi Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija päevil:
Kuule, taevas,
ja maa, pane tähele,
sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi
ja lasksin neil sirguda suureks,
aga nemad astusid üles mu vastu.
Härg tunneb oma peremeest
ja eesel oma isanda sõime,
aga Iisrael ei tunne,
mu rahvas ei taha mõista.
Häda patusele rahvale,
süüga koormatud rahvale,
kurjategijate soole,
kõlvatuile lastele!
Nad on jätnud maha Issanda,
nad on põlanud Iisraeli Püha,
nad on pööranud talle selja.
Kuhu tuleks teid veel lüüa
teie tõrksuse jätkudes?
Pea on üleni haige
ja süda täiesti jõuetu.
Jalatallast pealaeni
ei ole midagi tervet:
aina vermed, muhud ja värsked haavad,
mida ei ole puhastatud ega seotud
ega õliga leevendatud.
Teie maa on laastatud,
linnad tulega põletatud,
võõrad söövad teie põllud tühjaks
otse teie silme all.
Kõik on laastatud
otsekui segipaisatud Soodom.
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn viinamäel,
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud linn.
Kui vägede Issand
ei oleks meile jätnud pääsenuid,
olgugi pisut,
oleksime olnud nagu Soodom,
Gomorra sarnased.
Manitsus tõsiseks patukahetsuseksKuulge Issanda sõna,
Soodoma pealikud,
pane tähele meie Jumala õpetust,
Gomorra rahvas!
Milleks mulle teie tapaohvrite hulk?
ütleb Issand.
Ma olen küllastunud
teie põletusohvrite jääradest
ja nuumveiste rasvast.
Härjavärsside, tallede ja sikkude veri
ei meeldi mulle.
Kui te tulete vaatama mu palet,
kes nõuab siis teilt
mu õuede tallamist?
Ärge tooge enam tühiseid ande,
ohvrisuits on mulle vastumeelt.
Noorkuu ja hingamispäev,
koguduse kokkukutsumine -
ma ei salli nurjatust
ja pühapidamist ühtaegu.
Mu hing vihkab
teie noorkuid ja seatud pühi;
need on mulle koormaks,
ma olen tüdinud neid talumast.
Kui te käsi sirutate,
peidan ma oma silmad teie eest,
kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte,
sest teie käed on täis verd!
Peske endid, puhastage endid,
saatke oma tegude kurjus mu silme eest,
lakake paha tegemast!
Õppige tegema head,
nõudke õigust, aidake rõhutut,
mõistke vaeslapsele õigust,
lahendage lesknaiste kohtuasju!
Tulge nüüd ja seletagem isekeskis,
ütleb Issand.
Kuigi teie patud on helepunased,
saavad need lumivalgeks;
kuigi need on purpurpunased,
saavad need villa sarnaseks.
Kui te tahate ja kuulate,
siis te saate süüa maa parimat vilja.
Aga kui te tõrgute ja panete vastu,
siis sööb teid mõõk.
Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Kohus Siioni üle ja tema lunastusKuidas küll sai hooraks ustav linn?
Ta oli täis õigust, õiglus asus seal.
Aga nüüd - tapjad!
Su hõbe on muutunud räbuks,
su vein on veega lahjendatud.
Su vürstid on tõrksad
ja varaste seltsimehed:
igaüks armastab meelehead
ja himustab kingitusi.
Vaeslapsele
ei tee nad õigust
ja lesknaise kohtuasi
ei jõua nende ette.
Seepärast ütleb Jumal,
vägede Issand, Iisraeli Vägev:
Ma tunnen rõõmu oma vastastest
ja maksan kätte oma vaenlastele.
Ma pööran su vastu oma käe
ja puhastan su räbu otsekui leelisega
ning eraldan sinust kõik tina.
Siis ma annan sulle taas
kohtumõistjaid nagu muistegi,
ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind
õigluse linnaks,
ustavaks linnaks.
Siion lunastatakse kohtu
ja tema pöördunud õigluse läbi.
Aga üleastujate ja patuste langus
tuleb ühekorraga,
ja need, kes hülgavad Issanda,
hukkuvad.
Sest te peate häbenema tammede pärast,
mida te ihaldasite,
ja tundma piinlikkust rohuaedade pärast,
mis te valisite.
Sest te saate tamme sarnaseks,
mille lehed närtsivad,
ja olete otsekui rohuaed,
millel ei ole vett.
Tugev saab takuks
ja tema tegu sädemeks:
mõlemad põlevad üheskoos,
aga kustutajat ei ole.
Kuule, taevas,
ja maa, pane tähele,
sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi
ja lasksin neil sirguda suureks,
aga nemad astusid üles mu vastu.
Härg tunneb oma peremeest
ja eesel oma isanda sõime,
aga Iisrael ei tunne,
mu rahvas ei taha mõista.
Häda patusele rahvale,
süüga koormatud rahvale,
kurjategijate soole,
kõlvatuile lastele!
Nad on jätnud maha Issanda,
nad on põlanud Iisraeli Püha,
nad on pööranud talle selja.
Kuhu tuleks teid veel lüüa
teie tõrksuse jätkudes?
Pea on üleni haige
ja süda täiesti jõuetu.
Jalatallast pealaeni
ei ole midagi tervet:
aina vermed, muhud ja värsked haavad,
mida ei ole puhastatud ega seotud
ega õliga leevendatud.
Teie maa on laastatud,
linnad tulega põletatud,
võõrad söövad teie põllud tühjaks
otse teie silme all.
Kõik on laastatud
otsekui segipaisatud Soodom.
Siioni tütar on jäänud üksi
otsekui vahionn viinamäel,
otsekui öömaja kurgipõllul,
otsekui sissepiiratud linn.
Kui vägede Issand
ei oleks meile jätnud pääsenuid,
olgugi pisut,
oleksime olnud nagu Soodom,
Gomorra sarnased.
Manitsus tõsiseks patukahetsuseksKuulge Issanda sõna,
Soodoma pealikud,
pane tähele meie Jumala õpetust,
Gomorra rahvas!
Milleks mulle teie tapaohvrite hulk?
ütleb Issand.
Ma olen küllastunud
teie põletusohvrite jääradest
ja nuumveiste rasvast.
Härjavärsside, tallede ja sikkude veri
ei meeldi mulle.
Kui te tulete vaatama mu palet,
kes nõuab siis teilt
mu õuede tallamist?
Ärge tooge enam tühiseid ande,
ohvrisuits on mulle vastumeelt.
Noorkuu ja hingamispäev,
koguduse kokkukutsumine -
ma ei salli nurjatust
ja pühapidamist ühtaegu.
Mu hing vihkab
teie noorkuid ja seatud pühi;
need on mulle koormaks,
ma olen tüdinud neid talumast.
Kui te käsi sirutate,
peidan ma oma silmad teie eest,
kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte,
sest teie käed on täis verd!
Peske endid, puhastage endid,
saatke oma tegude kurjus mu silme eest,
lakake paha tegemast!
Õppige tegema head,
nõudke õigust, aidake rõhutut,
mõistke vaeslapsele õigust,
lahendage lesknaiste kohtuasju!
Tulge nüüd ja seletagem isekeskis,
ütleb Issand.
Kuigi teie patud on helepunased,
saavad need lumivalgeks;
kuigi need on purpurpunased,
saavad need villa sarnaseks.
Kui te tahate ja kuulate,
siis te saate süüa maa parimat vilja.
Aga kui te tõrgute ja panete vastu,
siis sööb teid mõõk.
Jah, Issanda suu on kõnelnud.
Kohus Siioni üle ja tema lunastusKuidas küll sai hooraks ustav linn?
Ta oli täis õigust, õiglus asus seal.
Aga nüüd - tapjad!
Su hõbe on muutunud räbuks,
su vein on veega lahjendatud.
Su vürstid on tõrksad
ja varaste seltsimehed:
igaüks armastab meelehead
ja himustab kingitusi.
Vaeslapsele
ei tee nad õigust
ja lesknaise kohtuasi
ei jõua nende ette.
Seepärast ütleb Jumal,
vägede Issand, Iisraeli Vägev:
Ma tunnen rõõmu oma vastastest
ja maksan kätte oma vaenlastele.
Ma pööran su vastu oma käe
ja puhastan su räbu otsekui leelisega
ning eraldan sinust kõik tina.
Siis ma annan sulle taas
kohtumõistjaid nagu muistegi,
ja nõuandjaid, nagu oli alguses.
Seejärel hüütakse sind
õigluse linnaks,
ustavaks linnaks.
Siion lunastatakse kohtu
ja tema pöördunud õigluse läbi.
Aga üleastujate ja patuste langus
tuleb ühekorraga,
ja need, kes hülgavad Issanda,
hukkuvad.
Sest te peate häbenema tammede pärast,
mida te ihaldasite,
ja tundma piinlikkust rohuaedade pärast,
mis te valisite.
Sest te saate tamme sarnaseks,
mille lehed närtsivad,
ja olete otsekui rohuaed,
millel ei ole vett.
Tugev saab takuks
ja tema tegu sädemeks:
mõlemad põlevad üheskoos,
aga kustutajat ei ole.