50Ennustus Paabeli kohtaSõna, mis Issand kõneles Paabeli kohta, kaldealaste maa
kohta prohvet Jeremija läbi:
„Teatage rahvaste seas ja kuulutage,
tõstke lipp üles;
kuulutage, ärge salake, öelge:
Paabel vallutatakse,
Beel jääb häbisse,
Merodak lüüakse puruks!
Tema pühakujud jäävad häbisse,
tema ebajumalad purustatakse.
Sest tema kallale tuleb
rahvas põhja poolt:
see teeb tema maa jubedaks
ja seal ei ela ükski -
niihästi inimesed kui loomad
põgenevad ja kaovad.
Neil päevil ja sel ajal,
ütleb Issand,
tulevad Iisraeli lapsed,
nemad ja Juuda lapsed üheskoos,
ja käivad üha nuttes ning otsivad
Issandat, oma Jumalat.
Nad küsivad teed Siionisse,
nende silmnäod on siiapoole:
„Tulgem ja hoidkem Issanda poole
igavese lepinguga, mida ei unustata!”
Mu rahvas oli nagu kadunud lambad,
nende karjased eksitasid neid,
juhtisid kõrvale mägedes;
nad rändasid mäelt mäele,
nad unustasid oma tarad.
Kõik, kes neid leidsid,
neelasid neid,
ja nende vaenlased ütlesid:
„Me ei jää süüdlasteks!
Sest nad on pattu teinud
Issanda, õiguse eluaseme,
ja Issanda, oma vanemate lootuse vastu.”
Põgenege Paabelist,
minge välja kaldealaste maalt,
olge nagu sikud karja ees!
Sest vaata, ma äratan ja toon Paabeli kallale
hulganisti suuri rahvaid põhjamaalt,
kes asuvad rünnakule tema vastu:
sealtpoolt ta vallutatakse.
Nende nooled on kui vilunud võitlejal -
need ei tule tühjalt tagasi.
Ja Kaldea rüüstatakse,
kõik selle rüüstajad saavad küllaldaselt,
ütleb Issand.
Ilutsege aga, rõõmutsege aga,
mu pärisosa rüüstajad.
Jah, kepsutage nagu vasikad aasal
ja hirnuge nagu täkud:
teie ema jääb suurde häbisse;
kes teid on sünnitanud,
peab häbenema!
Vaata, see on paganate tulevik:
kõrb, kuivanud maa ja lagendik.
Issanda viha tõttu ei elata seal
ja see jääb hoopis tühjaks.
Igaüks, kes Paabelist mööda läheb,
kohkub ja vilistab
kõigi ta nuhtluste pärast.
Rivistuge ümber Paabeli,
kõik, kes vinnastate ambu!
Ambuge teda, ärge säästke nooli,
sest ta on pattu teinud
Issanda vastu!
Tõstke tema ümber võidukisa:
„Ta tõstab käe,
ta toed langevad,
ta müürid kistakse maha.”
Sest see on Issanda kättemaks.
Makske temale kätte,
talitage temaga,
nõnda kuidas tema talitas!
Kaotage Paabelist külvaja
ja lõikusajal sirbihaaraja!
Hävitava mõõga eest
pöördub igaüks oma rahva juurde
ja igaüks põgeneb oma maale.
Iisrael oli eksinud lammas,
lõvidest aetud.
Esiti sõi teda Assuri kuningas, ja nüüd viimaks näris tema
luid Paabeli kuningas Nebukadnetsar.
Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda:
Vaata, mina karistan Paabeli kuningat ja tema maad, nõnda nagu
ma karistan Assuri kuningat.
Ja ma toon Iisraeli tagasi tema enese karjamaale ning ta
hakkab hoidma karja Karmelil ja Baasanis, ja ta hing küllastub Efraimi
mäestikus ja Gileadis.
Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, otsitakse Iisraeli
süüd, aga seda ei ole, ja Juuda patte, aga neid ei leita, sest
ma annan andeks neile, keda ma alles jätan.
Mine „Topelttõrksa” maa vastu ja „Karistuse” elanike
kallale! Löö maha ja hävita sootuks nende järelt, ütleb Issand,
ja tee kõik, nagu ma sind olen käskinud!
Maal on sõjahüüd
ja suur häving.
Kuidas küll on purustatud
ja katki murtud kogu maailma vasar!
Kuidas küll Paabel on saanud
jubeduseks rahvaste seas!
Mina panin sulle püüdepaela
ja sind, Paabel, saadi kätte,
nõnda et sa ise ei teadnudki.
Sind tabati ja võeti kinni,
sest sa võitlesid Issanda vastu.
Issand avas oma relvakambri
ja tõi välja oma sajatuse relvad.
Sest Issandal, vägede Issandal,
on tööd kaldealaste maal.
Tulge kõikjalt temale kallale,
avage ta aidad,
kuhjake teda viljana hunnikusse
ja hävitage ta sootuks,
ärgu jäägu talle midagi järele.
Lööge maha kõik ta härjavärsid,
mingu nad tapale!
Häda neile!
Sest on tulnud nende päev,
nende karistusaeg.
Kuulge!
Põgenikud ja Paabelimaalt pääsenud
jutustavad Siionis
Issanda, meie Jumala kättemaksust,
kättemaksust tema templi eest.
Kutsuge Paabeli kallale kütid,
kõik ammuvinnastajad!
Lööge leer üles tema ümber,
ärgu pääsegu ükski!
Tasuge temale ta tegude järgi,
talitage temaga,
nagu tema on talitanud teiega!
Sest ta on olnud ülbe Issanda vastu,
Iisraeli Püha vastu.
Seepärast langevad ta turgudel
tema noored mehed
ja sel päeval hukkuvad
kõik ta sõjamehed,
ütleb Issand.
Vaata, ma olen su vastu, sina ülbe,
ütleb Issand, vägede Issand,
sest on tulnud su päev,
aeg, mil ma sind karistan.
Siis komistab ülbe ja langeb
ega ole, kes ta üles tõstaks;
ja ma süütan tema linnades tule
ning see põletab kõik ümberringi.
Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli lastele ja Juuda
lastele on ühtviisi liiga tehtud; kõik nende vangistajad peavad
neid kinni, nad ei taha neid vabastada.
Aga nende lunastaja on vägev, vägede Issand on tema nimi.
Tema seletab hästi nende riiuasja, et tuua maale rahu, aga
Paabeli elanikele rahutust.
Mõõk kaldealaste kallale,
ütleb Issand,
ja Paabeli elanike kallale,
tema vürstide ja tarkade kallale.
Mõõk ennustajate kallale,
et need jääksid narrideks.
Mõõk tema kangelaste kallale,
et need kohkuksid.
Mõõk tema hobuste
ja sõjavankrite kallale
ja kogu segarahva kallale,
kes on tema keskel,
et see muutuks naisteks.
Mõõk tema varanduste kallale,
et need riisutaks.
Põud tema vete kallale,
et need kuivaksid.
Sest see on nikerdatud kujude maa,
nad on hullud nende peletiste järele.
Seepärast hakkavad seal elama kurjad vaimud ja paharetid
ja seal elutsevad jaanalinnud. Seda ei asustata enam iialgi,
seal ei elata põlvede jooksul.
Otsekui Jumal paiskas segi Soodoma ja Gomorra ja nende
naabrid, ütleb Issand, nõnda ei ela seal keegi ega asugi sinna
inimlaps.
Vaata, rahvas tuleb põhja poolt: suur rahvas ja palju
kuningaid hakkab liikuma maa viimastest äärtest.
Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne
halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad
hobuste seljas, nad on varustatud nagu mehed tapluseks sinu
vastu, Paabeli tütar.
Kui Paabeli kuningas kuuleb neist sõnumit, siis lõtvuvad
ta käed; teda valdab ahastus nagu sünnitajat valu.
Vaata, otsekui lõvi kargab Jordani padrikust lokkavale
karjamaale, nõnda äkitselt ajan ma nad sealt ära, ja selle, kes
on valitud, panen ma sinna valitsejaks. Sest kes on minu
sarnane? Kes võib mind kutsuda kohtusse? Ja kes on karjane,
kes võiks seista minu vastu?
Seepärast kuulge Issanda nõu, mida ta on pidanud Paabeli
vastu, ja tema mõtteid, mida ta on mõlgutanud kaldealaste maa
vastu: tõesti, kõige pisemgi lammas veetakse ära; tõesti,
nende karjamaa jääb tühjaks nende eneste pärast.
Hüüdest: „Paabel on vallutatud!” väriseb maa ja rahvaste
seas kuuldakse hädakisa.”
kohta prohvet Jeremija läbi:
„Teatage rahvaste seas ja kuulutage,
tõstke lipp üles;
kuulutage, ärge salake, öelge:
Paabel vallutatakse,
Beel jääb häbisse,
Merodak lüüakse puruks!
Tema pühakujud jäävad häbisse,
tema ebajumalad purustatakse.
Sest tema kallale tuleb
rahvas põhja poolt:
see teeb tema maa jubedaks
ja seal ei ela ükski -
niihästi inimesed kui loomad
põgenevad ja kaovad.
Neil päevil ja sel ajal,
ütleb Issand,
tulevad Iisraeli lapsed,
nemad ja Juuda lapsed üheskoos,
ja käivad üha nuttes ning otsivad
Issandat, oma Jumalat.
Nad küsivad teed Siionisse,
nende silmnäod on siiapoole:
„Tulgem ja hoidkem Issanda poole
igavese lepinguga, mida ei unustata!”
Mu rahvas oli nagu kadunud lambad,
nende karjased eksitasid neid,
juhtisid kõrvale mägedes;
nad rändasid mäelt mäele,
nad unustasid oma tarad.
Kõik, kes neid leidsid,
neelasid neid,
ja nende vaenlased ütlesid:
„Me ei jää süüdlasteks!
Sest nad on pattu teinud
Issanda, õiguse eluaseme,
ja Issanda, oma vanemate lootuse vastu.”
Põgenege Paabelist,
minge välja kaldealaste maalt,
olge nagu sikud karja ees!
Sest vaata, ma äratan ja toon Paabeli kallale
hulganisti suuri rahvaid põhjamaalt,
kes asuvad rünnakule tema vastu:
sealtpoolt ta vallutatakse.
Nende nooled on kui vilunud võitlejal -
need ei tule tühjalt tagasi.
Ja Kaldea rüüstatakse,
kõik selle rüüstajad saavad küllaldaselt,
ütleb Issand.
Ilutsege aga, rõõmutsege aga,
mu pärisosa rüüstajad.
Jah, kepsutage nagu vasikad aasal
ja hirnuge nagu täkud:
teie ema jääb suurde häbisse;
kes teid on sünnitanud,
peab häbenema!
Vaata, see on paganate tulevik:
kõrb, kuivanud maa ja lagendik.
Issanda viha tõttu ei elata seal
ja see jääb hoopis tühjaks.
Igaüks, kes Paabelist mööda läheb,
kohkub ja vilistab
kõigi ta nuhtluste pärast.
Rivistuge ümber Paabeli,
kõik, kes vinnastate ambu!
Ambuge teda, ärge säästke nooli,
sest ta on pattu teinud
Issanda vastu!
Tõstke tema ümber võidukisa:
„Ta tõstab käe,
ta toed langevad,
ta müürid kistakse maha.”
Sest see on Issanda kättemaks.
Makske temale kätte,
talitage temaga,
nõnda kuidas tema talitas!
Kaotage Paabelist külvaja
ja lõikusajal sirbihaaraja!
Hävitava mõõga eest
pöördub igaüks oma rahva juurde
ja igaüks põgeneb oma maale.
Iisrael oli eksinud lammas,
lõvidest aetud.
Esiti sõi teda Assuri kuningas, ja nüüd viimaks näris tema
luid Paabeli kuningas Nebukadnetsar.
Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda:
Vaata, mina karistan Paabeli kuningat ja tema maad, nõnda nagu
ma karistan Assuri kuningat.
Ja ma toon Iisraeli tagasi tema enese karjamaale ning ta
hakkab hoidma karja Karmelil ja Baasanis, ja ta hing küllastub Efraimi
mäestikus ja Gileadis.
Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, otsitakse Iisraeli
süüd, aga seda ei ole, ja Juuda patte, aga neid ei leita, sest
ma annan andeks neile, keda ma alles jätan.
Mine „Topelttõrksa” maa vastu ja „Karistuse” elanike
kallale! Löö maha ja hävita sootuks nende järelt, ütleb Issand,
ja tee kõik, nagu ma sind olen käskinud!
Maal on sõjahüüd
ja suur häving.
Kuidas küll on purustatud
ja katki murtud kogu maailma vasar!
Kuidas küll Paabel on saanud
jubeduseks rahvaste seas!
Mina panin sulle püüdepaela
ja sind, Paabel, saadi kätte,
nõnda et sa ise ei teadnudki.
Sind tabati ja võeti kinni,
sest sa võitlesid Issanda vastu.
Issand avas oma relvakambri
ja tõi välja oma sajatuse relvad.
Sest Issandal, vägede Issandal,
on tööd kaldealaste maal.
Tulge kõikjalt temale kallale,
avage ta aidad,
kuhjake teda viljana hunnikusse
ja hävitage ta sootuks,
ärgu jäägu talle midagi järele.
Lööge maha kõik ta härjavärsid,
mingu nad tapale!
Häda neile!
Sest on tulnud nende päev,
nende karistusaeg.
Kuulge!
Põgenikud ja Paabelimaalt pääsenud
jutustavad Siionis
Issanda, meie Jumala kättemaksust,
kättemaksust tema templi eest.
Kutsuge Paabeli kallale kütid,
kõik ammuvinnastajad!
Lööge leer üles tema ümber,
ärgu pääsegu ükski!
Tasuge temale ta tegude järgi,
talitage temaga,
nagu tema on talitanud teiega!
Sest ta on olnud ülbe Issanda vastu,
Iisraeli Püha vastu.
Seepärast langevad ta turgudel
tema noored mehed
ja sel päeval hukkuvad
kõik ta sõjamehed,
ütleb Issand.
Vaata, ma olen su vastu, sina ülbe,
ütleb Issand, vägede Issand,
sest on tulnud su päev,
aeg, mil ma sind karistan.
Siis komistab ülbe ja langeb
ega ole, kes ta üles tõstaks;
ja ma süütan tema linnades tule
ning see põletab kõik ümberringi.
Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli lastele ja Juuda
lastele on ühtviisi liiga tehtud; kõik nende vangistajad peavad
neid kinni, nad ei taha neid vabastada.
Aga nende lunastaja on vägev, vägede Issand on tema nimi.
Tema seletab hästi nende riiuasja, et tuua maale rahu, aga
Paabeli elanikele rahutust.
Mõõk kaldealaste kallale,
ütleb Issand,
ja Paabeli elanike kallale,
tema vürstide ja tarkade kallale.
Mõõk ennustajate kallale,
et need jääksid narrideks.
Mõõk tema kangelaste kallale,
et need kohkuksid.
Mõõk tema hobuste
ja sõjavankrite kallale
ja kogu segarahva kallale,
kes on tema keskel,
et see muutuks naisteks.
Mõõk tema varanduste kallale,
et need riisutaks.
Põud tema vete kallale,
et need kuivaksid.
Sest see on nikerdatud kujude maa,
nad on hullud nende peletiste järele.
Seepärast hakkavad seal elama kurjad vaimud ja paharetid
ja seal elutsevad jaanalinnud. Seda ei asustata enam iialgi,
seal ei elata põlvede jooksul.
Otsekui Jumal paiskas segi Soodoma ja Gomorra ja nende
naabrid, ütleb Issand, nõnda ei ela seal keegi ega asugi sinna
inimlaps.
Vaata, rahvas tuleb põhja poolt: suur rahvas ja palju
kuningaid hakkab liikuma maa viimastest äärtest.
Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne
halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad
hobuste seljas, nad on varustatud nagu mehed tapluseks sinu
vastu, Paabeli tütar.
Kui Paabeli kuningas kuuleb neist sõnumit, siis lõtvuvad
ta käed; teda valdab ahastus nagu sünnitajat valu.
Vaata, otsekui lõvi kargab Jordani padrikust lokkavale
karjamaale, nõnda äkitselt ajan ma nad sealt ära, ja selle, kes
on valitud, panen ma sinna valitsejaks. Sest kes on minu
sarnane? Kes võib mind kutsuda kohtusse? Ja kes on karjane,
kes võiks seista minu vastu?
Seepärast kuulge Issanda nõu, mida ta on pidanud Paabeli
vastu, ja tema mõtteid, mida ta on mõlgutanud kaldealaste maa
vastu: tõesti, kõige pisemgi lammas veetakse ära; tõesti,
nende karjamaa jääb tühjaks nende eneste pärast.
Hüüdest: „Paabel on vallutatud!” väriseb maa ja rahvaste
seas kuuldakse hädakisa.”