Eestikeelne Piibel 1997
26Jeremija kõneleb templis Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja valitsemise algusestuli see sõna Issandalt, kes ütles:
„Nõnda ütleb Issand: Seisa Issanda koja õues ja räägi kõigi
Juuda linnade elanike kohta, kes tulevad Issanda kotta kummardama, kõik
need sõnad, mis ma sind olen käskinud neile rääkida ilma sõnagi
ära jätmata!
Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt
ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende
kurjade tegude pärast.
Ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand: Kui te ei kuula mind, et
käiksite mu Seaduse järgi, mille ma teile olen andnud,
et kuulaksite mu sulaste, prohvetite sõnu, keda ma teie
juurde olen läkitanud ja läkitanud, aga keda te ei ole kuulanud,
siis ma talitan selle kojaga nagu Siiloga ja teen selle
linna sajatamissõnaks kõigile maa rahvaile.”
Ja preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas kuulsid Jeremijat
rääkivat neid sõnu Issanda kojas.
Ja kui Jeremija oli rääkinud lõpuni kõik, mis Issand oli
käskinud rääkida kogu rahvale, siis preestrid ja prohvetid ja
kogu rahvas võtsid ta kinni, öeldes: „Sa pead surema!
Mispärast sa kuulutad Issanda nimel ja ütled: See koda saab
Siilo sarnaseks ja see linn jääb tühjaks, kus ei ole elanikke?”
Ja kogu rahvas Issanda kojas kogunes Jeremija vastu.
Kui Juuda vürstid kuulsid neid sõnu, siis nad läksid
kuningakojast üles Issanda kotta ja istusid Issanda templi uue värava
suhu.
Ja preestrid ja prohvetid rääkisid vürstidele ja kogu
rahvale, öeldes: „See mees on surma väärt, sest ta on
prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta, nagu te oma kõrvaga
olete kuulnud.”
Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale,
öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle
koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud.
Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake
Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida
ta teile on tõotanud.
Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie
silmis on hea ja õige!
Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis
tõmbate süütu vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale,
sest Issand on tõesti läkitanud mind teie juurde, et ma räägiksin
teie kõrvu kõik need sõnad!”
Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja
prohvetitele: „See mees ei ole surma väärt, sest ta on
meile rääkinud Issanda, meie Jumala nimel.”
Ja mehed maa vanemate hulgast tõusid ning rääkisid tervele
rahvakogule, öeldes:
„Miika, moorastlane, kuulutas prohvetlikult Juuda kuninga
Hiskija päevil ja rääkis kogu Juuda rahvale, öeldes:
„Nõnda ütleb vägede Issand: Siion küntakse põlluks, Jeruusalemm muutub varemeiks ja templimägi võsastunud künkaks.”
Kas Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda tema sellepärast
kohe surmasid? Eks ta kartnud Issandat ja leevendanud Issanda
palet, nõnda et Issand kahetses õnnetust, mida ta neile oli
tõotanud? Ja meie peaksime valmistama oma hingedele selle suure
õnnetuse!”
Aga oli ka keegi mees Uurija, Semaja poeg
Kirjat-Jearimist, kes Issanda nimel prohvetlikult kuulutas, ja
tema kuulutas selle linna ja maa kohta kõigiti sarnaselt
Jeremija sõnadega.
Aga kui kuningas Joojakim ja kõik ta ihukaitsjad ja kõik
vürstid kuulsid tema sõnu, siis püüdis kuningas teda surmata;
aga Uurija kuulis sellest, kartis ja põgenes ning jõudis
Egiptusesse.
Siis kuningas Joojakim läkitas Egiptusesse mehed:
Elnatani, Akbori poja, ja mehi koos temaga.
Ja need tõid Uurija Egiptusest tagasi ning viisid ta kuningas
Joojakimi ette; ja kuningas lõi ta mõõgaga maha ning viskas ta
laiba lihtrahva hauda.
Aga Jeremijaga oli Ahikami, Saafani poja käsi,
nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata.