8Haaman puuakseSelsamal päeval andis kuningas Ahasveros kuninganna Estrile
juutide vaenlase Haamani koja; ja Mordokai võis tulla kuninga ette,
sest Ester oli teatanud, kes ta temale oli.
Ja kuningas tõmbas oma pitserisõrmuse, mille ta Haamanilt oli ära
võtnud, ja andis selle Mordokaile; ja Ester pani Mordokai Haamani
koja üle.
Ester päästab juudidAga Ester rääkis veel kuninga ees ja heitis tema jalge ette maha,
nuttis ja anus teda, et ta keelaks agaglase Haamani kurjuse ja tema
kava, mille ta juutide vastu oli sepitsenud.
Siis sirutas kuningas kuldkepi Estri poole ja Ester tõusis ning
seisis kuninga ees
ja ütles: „Kui kuningas heaks arvab ja kui ma tema ees olen armu
leidnud, kui see asi on kuninga meelest õige ja mina tema silmis
vastuvõetav, siis lase kirjutada, et agaglase Haamani, Hammedata poja
kirjad kavaga, mis ta kirjutas kõigis kuninga maades olevate juutide
hukkamiseks, tagasi võetaks!
Sest kuidas võiksin näha õnnetust, mis mu rahvast tabab, ja kuidas
võiksin vaadata oma sugulaste hukkumist?”
Siis ütles kuningas Ahasveros kuninganna Estrile ja juut
Mordokaile: „Vaata, ma olen andnud Haamani koja Estrile ja Haaman ise on
puusse poodud, sellepärast et ta tahtis pista oma käe juutide külge.
Ja nüüd kirjutage teie ise juutide pärast kuninga nimel, nagu
teie meelest hea on, ja kinnitage see kuningliku pitserisõrmusega;
sest kirja, mis kuninga nimel on kirjutatud ja kuningliku
pitserisõrmusega on kinnitatud, ei saa tagasi võtta!”
Siis kutsuti otsekohe kuninga kirjutajad - see oli kolmandas kuus,
siivanikuus, selle kahekümne kolmandal päeval - ja kirjutati kõik,
mida Mordokai käskis, juutidele ja asehaldureile, maavalitsejaile ja
maade vürstidele Indiast Etioopiani, saja kahekümne seitsmel maal,
igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; ka
juutidele nende kirjaviisis ja keeles.
Seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja kinnitati kuninga
pitserisõrmusega; ja kirjad läkitati ratsakäskjalgadega, kes
ratsutasid kuninglikel hobustel, võidusõiduratsudel.
Kirjas lubas kuningas juutidel igas linnas kokku tulla ja oma elu
kaitsta, hävitades, tappes ja hukates iga rahva ja maa kõik
relvastatud jõud, kes neile kallale kipuvad, ka lapsed ja naised, ja
riisudes nende vara,
ühel ja samal päeval kõigis kuningas Ahasverose maades. See päev
oli
kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval.
Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks
kõigile rahvastele, et juudid selleks päevaks oleksid valmis oma
vaenlastele kätte maksma.
Kuninglikel hobustel ratsutavad käskjalad läksid kuninga käsul
kiiresti välja ja ruttasid, niipea kui seadus oli Suusani palees antud.
Ja Mordokai tuli kuninga juurest kuninglikus kuues,
sinises ja valges, suure kuldkrooniga ning valge ja
purpurpunase mantliga; ja Suusani linn hõiskas ja rõõmustas.
Juutidel oli õnn ja rõõm, õndsus ja au.
Ja igal maal ja igas linnas, igal pool, kuhu kuninga käsk ja
tema seadus jõudis, oli juutidel rõõm ja ilutsemine, pidu ja head
päevad; ja maa rahvast tunnistasid paljud endid juutideks, sest neid
valdas hirm juutide ees.
juutide vaenlase Haamani koja; ja Mordokai võis tulla kuninga ette,
sest Ester oli teatanud, kes ta temale oli.
Ja kuningas tõmbas oma pitserisõrmuse, mille ta Haamanilt oli ära
võtnud, ja andis selle Mordokaile; ja Ester pani Mordokai Haamani
koja üle.
Ester päästab juudidAga Ester rääkis veel kuninga ees ja heitis tema jalge ette maha,
nuttis ja anus teda, et ta keelaks agaglase Haamani kurjuse ja tema
kava, mille ta juutide vastu oli sepitsenud.
Siis sirutas kuningas kuldkepi Estri poole ja Ester tõusis ning
seisis kuninga ees
ja ütles: „Kui kuningas heaks arvab ja kui ma tema ees olen armu
leidnud, kui see asi on kuninga meelest õige ja mina tema silmis
vastuvõetav, siis lase kirjutada, et agaglase Haamani, Hammedata poja
kirjad kavaga, mis ta kirjutas kõigis kuninga maades olevate juutide
hukkamiseks, tagasi võetaks!
Sest kuidas võiksin näha õnnetust, mis mu rahvast tabab, ja kuidas
võiksin vaadata oma sugulaste hukkumist?”
Siis ütles kuningas Ahasveros kuninganna Estrile ja juut
Mordokaile: „Vaata, ma olen andnud Haamani koja Estrile ja Haaman ise on
puusse poodud, sellepärast et ta tahtis pista oma käe juutide külge.
Ja nüüd kirjutage teie ise juutide pärast kuninga nimel, nagu
teie meelest hea on, ja kinnitage see kuningliku pitserisõrmusega;
sest kirja, mis kuninga nimel on kirjutatud ja kuningliku
pitserisõrmusega on kinnitatud, ei saa tagasi võtta!”
Siis kutsuti otsekohe kuninga kirjutajad - see oli kolmandas kuus,
siivanikuus, selle kahekümne kolmandal päeval - ja kirjutati kõik,
mida Mordokai käskis, juutidele ja asehaldureile, maavalitsejaile ja
maade vürstidele Indiast Etioopiani, saja kahekümne seitsmel maal,
igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; ka
juutidele nende kirjaviisis ja keeles.
Seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja kinnitati kuninga
pitserisõrmusega; ja kirjad läkitati ratsakäskjalgadega, kes
ratsutasid kuninglikel hobustel, võidusõiduratsudel.
Kirjas lubas kuningas juutidel igas linnas kokku tulla ja oma elu
kaitsta, hävitades, tappes ja hukates iga rahva ja maa kõik
relvastatud jõud, kes neile kallale kipuvad, ka lapsed ja naised, ja
riisudes nende vara,
ühel ja samal päeval kõigis kuningas Ahasverose maades. See päev
oli
kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval.
Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks
kõigile rahvastele, et juudid selleks päevaks oleksid valmis oma
vaenlastele kätte maksma.
Kuninglikel hobustel ratsutavad käskjalad läksid kuninga käsul
kiiresti välja ja ruttasid, niipea kui seadus oli Suusani palees antud.
Ja Mordokai tuli kuninga juurest kuninglikus kuues,
sinises ja valges, suure kuldkrooniga ning valge ja
purpurpunase mantliga; ja Suusani linn hõiskas ja rõõmustas.
Juutidel oli õnn ja rõõm, õndsus ja au.
Ja igal maal ja igas linnas, igal pool, kuhu kuninga käsk ja
tema seadus jõudis, oli juutidel rõõm ja ilutsemine, pidu ja head
päevad; ja maa rahvast tunnistasid paljud endid juutideks, sest neid
valdas hirm juutide ees.