16Rahvast toidetakse lindude ja mannagaNad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist.
Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,
ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.”
Siis Issand ütles Moosesele: „Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte?
Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud.”
Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: „Täna õhtul te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,
ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?”
Ja Mooses ütles: „Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Issanda vastu.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!”
Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda auhiilgust.
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.”
Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.
Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa.
Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!”
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!”
Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.
Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.
Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.
Ja tema ütles neile: „See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!”
Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.
Ja Mooses ütles: „Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.
Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.”
Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.
Siis Issand ütles Moosesele: „Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?
Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!”
Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.
Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna” + Nimetus manna tuleneb küsimusest 'mis (see on)?', heebrea k man (hu), vt s 15. ; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
Ja Mooses ütles: „Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!”
Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.
Kann on kümnes osa poolest vakast.
Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,
ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.”
Siis Issand ütles Moosesele: „Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte?
Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud.”
Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: „Täna õhtul te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,
ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?”
Ja Mooses ütles: „Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Issanda vastu.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!”
Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda auhiilgust.
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.”
Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.
Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa.
Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!”
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!”
Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.
Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.
Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.
Ja tema ütles neile: „See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!”
Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.
Ja Mooses ütles: „Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.
Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.”
Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.
Siis Issand ütles Moosesele: „Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?
Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!”
Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.
Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna” + Nimetus manna tuleneb küsimusest 'mis (see on)?', heebrea k man (hu), vt s 15. ; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
Ja Mooses ütles: „Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.”
Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!”
Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.
Kann on kümnes osa poolest vakast.