18Juuda kuningas HiskijaJa Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai
kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.
Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta
valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli
Abi, Sakarja tütar.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta
isa Taavet oli teinud.
Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha
viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni
nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda
kutsuti Nehustaniks.
Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei
olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas
tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.
Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta
hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne
kui kindlustatud linnu.
Samaaria alistatakseAga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga
Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser
Samaaria vastu ja piiras seda
ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal
aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad
Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,
sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält,
vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane,
oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.
Assuri sõjakäik Juuda vastuKuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri
kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja
vallutas need.
Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale
ütlema: „Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle
peale paned, seda ma tahan kanda!” Ja Assuri kuningas pani Juuda
kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti
kulda.
Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste
hulgas leiduva hõbeda.
Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad,
mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri
kuningale.
Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja,
ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma
kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad
olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme
juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde
Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik
Joah, Aasafi poeg.
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge ometi Hiskijale: Nõnda
ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle
peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi
peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale
toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad
tema peale.
Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale,
kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija
kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te
peate kummardama Jeruusalemmas!?
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina
annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu
isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite
ja ratsanike peale!
Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu,
et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita
see!”
Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah
ülemjoogikallajale: „Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me
mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva
rahva kuuldes!”
Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: „Kas mu isand on mind
läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka
müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja
ja jooma oma kust!”
Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi
keeles, rääkis ja ütles: „Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!
Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest
tema ei suuda teid päästa minu käest!
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand
päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke
minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa
igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma
kaevust vett,
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,
vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja
te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema
ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid!
Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri
kuninga käest?
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja
Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest,
et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?”
Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune
oli kuninga käsk, kes oli öelnud: „Ärge vastake temale!”
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja
nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja
kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.
Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta
valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli
Abi, Sakarja tütar.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta
isa Taavet oli teinud.
Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha
viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni
nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda
kutsuti Nehustaniks.
Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei
olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas
tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.
Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta
hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne
kui kindlustatud linnu.
Samaaria alistatakseAga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga
Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser
Samaaria vastu ja piiras seda
ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal
aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad
Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,
sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält,
vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane,
oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.
Assuri sõjakäik Juuda vastuKuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri
kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja
vallutas need.
Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale
ütlema: „Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle
peale paned, seda ma tahan kanda!” Ja Assuri kuningas pani Juuda
kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti
kulda.
Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste
hulgas leiduva hõbeda.
Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad,
mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri
kuningale.
Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja,
ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma
kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad
olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme
juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde
Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik
Joah, Aasafi poeg.
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge ometi Hiskijale: Nõnda
ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle
peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi
peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale
toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad
tema peale.
Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale,
kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija
kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te
peate kummardama Jeruusalemmas!?
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina
annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu
isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite
ja ratsanike peale!
Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu,
et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita
see!”
Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah
ülemjoogikallajale: „Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me
mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva
rahva kuuldes!”
Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: „Kas mu isand on mind
läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka
müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja
ja jooma oma kust!”
Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi
keeles, rääkis ja ütles: „Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!
Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest
tema ei suuda teid päästa minu käest!
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand
päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke
minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa
igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma
kaevust vett,
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,
vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja
te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema
ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid!
Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri
kuninga käest?
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja
Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest,
et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?”
Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune
oli kuninga käsk, kes oli öelnud: „Ärge vastake temale!”
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja
nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja
kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.